"hoonetemaksu" - 1 õppematerjal

HOONETE- JA MAAMAKS EESTI VABARIIGI ESIMESEL ISESEISVUS PERIOODIL

Detsembriks. Viivitajaid ootasid trahvid. Kuna maksud olid määratud eri vääringutes, siis oli lisatud kõikide käibivate rahade (tsaarirubla, duumarubla, Kerenski rubla, idarubla) kurss marga suhtes. (Aasmäe 1999:183) Esimene kinnisvaramaksu kohta käiv seadus oli Ajutise Valitsuse poolt 16. Aprillil 1919 a. vastu võetud seadus liikumata varanduste maksude kohta 1919. aastal (RT 1919, 28/29,68). Selles tunnistati kehtetuks Saksa sõjaväevõimude poolt 10. mail 1918 kehtestatud maa- ja hoonetemaksu seadus ning Eesti Ajutise Maanõukogu poolt 14. oktoobril 1917 antud ajutised Eestimaa vallamaksu määrused. Maksuvõlad pidid võlgnikud tasuma endistel alustel. Seaduse alusel võeti maksu väljaspool linnu ja neid aleveid, kus Vene ajutise Valituses 1917. aasta 15. Juuli seaduses ettenähtud korras oli alevivalitsus loodud. (Aasmäe 1999:183) Liikumata varanduse maksu alla ei käinud: · kasuta ja tuluta maa ning veepind; · kõik riigile kuuluvad maad, hooned ja tehased;