HOONETE- JA MAAMAKS EESTI VABARIIGI ESIMESEL ISESEISVUS PERIOODIL
kinnisvara (rendiväärtus, viljelusväärtus, tulu). (Aasmäe 1999:183)
Alljärgnevalt lühike ülevaade olulisematest õigusaktidest, mis võeti vastu ajavahemikus 1918.
aasta 24. Veebruarist kuni 1940. aasta 16. Juunini. (Aasmäe 1999:183)
Kinnisvaramaks väljaspool linnu ja aleveid
Ajutine Valitsus võttis 28. Novembril 1918 vastu otsuse riigimaksude kohta. Rahaministri
1918. aasta 3.detsembri teadaande kohaselt (RT 1918, 5) tuli maa- ja hoonetemaks, mida
Saksa sõjaväevalitsus pidi võtma 1918. aasta 10. Mai seaduse alusel, tasuda hiljemalt 31.
Detsembriks. Viivitajaid ootasid trahvid. Kuna maksud olid määratud eri vääringutes, siis oli
lisatud kõikide käibivate rahade (tsaarirubla, duumarubla, Kerenski rubla, idarubla) kurss
marga suhtes. (Aasmäe 1999:183)
Esimene kinnisvaramaksu kohta käiv seadus oli Ajutise Valitsuse poolt 16. Aprillil 1919 a.
vastu võetud seadus liikumata varanduste maksude kohta 1919