Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga
eviv. Tallinn kui kõige suurem ja „kivisema“ arenguga linn (seda küll ainult Eesti
kontekstis) on tänaseni säilinud puitarhitektuuri osas selgelt üheülbalisem kui väiksemad
linnad, samas on siingi omad erijooned, mis teistes linnades puuduvad. Puitarhitektuur on
Eesti rikkus, mida sageli piisavalt hinnata ja hoida ei osata. Mitmetes linnades on
puitasumite terviklikkuse kaitseks moodustatud miljööväärtuslikud hoonestuspiirkonnad,
mis pakuvad kohalikule omavalitsusele võimaluse hoida ja säilitada alasid, mis mängivad
piirkonna identiteedi ja üldilme seisukohalt olulist rolli. Tuleb aga kohe lisada, et
miljööväärtusliku piirkonna staatuse olemasolu ei ole veel iseenesest kvaliteedisertifikaat
– nii Tallinnas, Pärnus kui Viljandis on alasid, mis oma arhitektuurse kvaliteedi ja
homogeensuse poolest kõhklematult seda väärivad, ometi omavalitsuse poolt sellest ilma
on jäetud
annaabi.ee 
