Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga
Sellised hooned on sageli tänava poolt
ühe-, hoovi poolt aga kahekorruselised, sisaldades vaatamata oma näilisele väiksusele
mitut korterit.
Kõik siinkirjeldatud vanemad elamutüübid on rõhtpalkehitised, sageli väga madalal
vundamendil ja tihti kellerdamata, ehitatud tuulutatava põrandaalusega, nagu maamajad.
Tihti ehitati selliseid elamud pikkade tihedate ridadena üksteise kõrvale, selliseid
tänavaseinu on hakatud nimetama slobodaa-tüüpi hoonestuseks (nn. vene küla või vene
21
agul), sest tänavapilt meenutas vene ridaküla. Hoonete vahele jäid kõrged plangud koos
veel kõrgemate väravatega, mis sulgesid hooviruumi, praeguseks on selliseid väravaid
järel vaid üksikuid. 19. sajandi eeslinnades levis ka segaehitusviis, mis tähendas et hoone
oli osaliselt kivist ja osaliselt puust (Joonis 1.9 vasakul). Eriti sageli on niimoodi ehitatud
hoovimaju. 19
annaabi.ee 
