KADRIORU SAKSA GÜMNAASIUMI ÕPETAJAD VÕIMUKEERISES
küüditamise järel 1949. aastal. Senine hektarites mõõdetav kodu ahenes majaks, õueks ja
väikeseks aiamaaks. Põllutööriistad läksid koos lehmade- hobustega kolhoosile või jäid tallinurka
lagunema. (Vahtre 2002: 7-18)
Kolhoosikord tõi veel ühe muudatuse- nn uued inimesed, juurteta põllutöölised, nii eestlased kui
ida poolt tulnud, kes majutati kas endistesse häärberitesse, küüditamisest tühjaks jäänud taludesse
või ka asustatud hooneisse, mille pererahvas kokku suruti. Seesuguse kontingendi tekkimine
maale mõjus laastavalt. Põllutöölistest asukad ei lappinud laudakatust, vaid saagisid lauda
tasahaaval küttepuudeks. (Vahtre 2002: 19-45)
Elektrooniline massimeedia piirdus raadioga, millele lisandusid translatsioonraadio ja
valjuhääldajad linnades telefonipostide otsas. Telefoniside oli hõre, kodune telefon haruldus,
veelgi vähem oli avalikke taksofone. Oma koht oli telegraafil, palju asju aeti kirja teel. Ajalehed
annaabi.ee 
