Daniel Dennett - "Kvaalide kvainimine"
äranis lähedaselt.
Arvatavasti oleme niisiis valinud vale tee. Õpetus, mis meid selle täbara tulemuseni juhtis, oli õpe-
tus, mis teravalt eristas kvaale nende (normaalsetest) mõjudest reaktsioonidele. Mõtle veel kord
Chase'i peale. Ta väidab, et kohv maitseb talle "täpselt samamoodi" nagu alati, kuid ta tunnistab
koguni rõhutab , et tema reaktsioon "sellele maitsele" pole enam see mis enne. Seega väidab ta, et
on võimeline kvaa-[2681]lide hoomamisest (või mäletamisest) maitsest, tavapärases kõnepruugis
lahutama oma erinevaid reaktsioone sellele maitsele. Kuid et see hoomamine või mäletamine ise
on reaktsioon oletatavale kvaalile, siis on Chase'i poolt pahaaimamatult muidugi tegemist osava
nõksuga. Oleta niisiis selle asemel, nagu Chase kinnitaks, et just sellepärast, et tema reaktsioon on
nüüd teistsugune, on tema jaoks maitse muutunud. (Kui ta oma naisele oma esialgset lugu jutustas,
öelnud too: 'Ära ole rumal
annaabi.ee 
