19 Vastavalt § 18 lg 3 isik paneb toime teo hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. 6.4. Hoolsusetus Nagu ettevaatamatuse ja hooletuse legaaldefinitsioonist tuleneb, on mõlemale iseloomulik see, et isik sooritas teo ,mis süüteokoosseisu realiseerimise mõttes oli hoolsusvastane. Seega kõikide ettevaatamatusest toimepandud kuritegude ühiseks tunnuseks on hoolsusetus ehk olukord, kus isikul oli ovjektiivselt võimalik ette näha oma tegevuse tagajärgi, aga imingil põhjusel ta seda ei näinud või ei arvestanud nendega. 6.5. Õigusvastasust välistavad asjaolud Õigusvastasust välistavate asjaolude kohaldamisel ettevaatamatusdeliktides ei ole põhimõttelisi vastuolusid õigusvastasuse arvestamisega tahtlike süütegude toimepanemise korral. 6.6. Süü
Nt batuudijuhtum- batuut pandi maha ja ebakorrektselt ülesse, inimesed läksid hüppama teades, et batuut ei ole ohutu. Sellisel juhul täisealised isikud võtavad batuudi üle ja selle paigalda ei vastutua. Laps ei saa öelda, et see on ohutu ja lähen hüppan- kui laps aktsepteerib tekitatud riski, see ei oma tähendust ja ei vabasta algse ohu tekitajat vastutusest. Teine piirang on see, et kannatanu hoolsusvastane käitumine ei tohi olla ahela käivitajaga võrreldes teisejärguline- tuleb ohtuliku olukorra tekitajat ja kannatanu poolse ülevõtmist hinnata ja neid omavahel võrrelda ja otsustada, kas kannatanu hilisem tegu oli teisejärguline või mitte. Nt liiklusasjade puhul- tegelik olukord on see, et kõik osalejad on mingil määral süüdi. On ka erisused: - saksa valitsev arvamus kolmanda isiku
annaabi.ee 
