Mida uut sain teada, kui lugesin A.H.Tammsaare teost „Tõde ja õigus I“ ?
aga, et üleaedse karjamaa oli samuti vee all ja karjaloomad pidid solistama vee sees.
Loomulikult tõusis sellest tüli ning sama kangekaelselt kui Andres, tema karjane, sulane või
poeg tammi igal aastal lõhkus, sama järjekindlalt ehitas Pearu ka selle igal aastal üles. Väga
pikalt kajastuv teema oli ka Andrese ja Pearu pidev kohtusaaga. Kui lõppes üks, algas teine ja
lõppu neil ei tundunud nägevatki. Mõlemad ajasid oma õigust taga ja hoiti kinni oma
arvamusest ja nägemusest ega hoolitudki, et ei olnud kord ühel õigus, kord teisel, kuid
kangekaelseks jäid mehed alati.
Kaastundlikkus. Parimaks iseloomuomaduseks on meie rahval oskus kaasa tunda. Kui sureb
mõne tuttava lähedane, tunneb eestlane kasvõi vihast hoolimata tema vastu kaastunnet oma
hinges. Nii oli ka Pearuga. Kui suri Andrese naine Krõõt, pühkis Pearugi tülidest Mäe
peremehega hoolimata pisaraid ja tundis Andresele sügavalt kaasa ning oli kahju, et