korda kuus leidma aega, et pääseda linnast eemale ennast kosutama. Minu perekond peab väga lugu tervislikust eluviisist ning ka meie kuulume nende inimeste hulka, kes leiavad selle aja, et külastada enda maakohta. Inimesed pole ainukesed, keda keskkonnaprobleemid mõjutavad. Loomadel on olukord kohati isegi hullem. Saaste tõttu puudub neil piisavalt toitu ning joogivett, ka elupaiga leidmisega võib tekkida tulevikus raskusi. Veetsin ühe suve Elistvere loomapargis töötades, kus hoolitsesin põtrade toidukoha ning elupaiga eest. Samuti oli minu ülesandeks hoida korras ka haljastus. Keskkonnaprobleemid peaksid rohkem inimesi hirmutama, sest meie heaolu sõltub suuresti sellest. Inimeste teadlikkus selles valdkonnas on kohutavalt väike ning seepärast ei suudeta luua ka paremat keskkonda tulevikuks. Loodan,et meedia võtab vaevaks kajastada sellistest probleemidest rohkem, kuna nutused tagajärjed põhjustame looduses meie ise.
Olin kindel, et ta tuleb järgmisel ööl. Päeval ei olnud mul midagi karta. Kui saabus hommikusöögi aeg, ei kartnud ma ei süüa ega juua. Otsustasin õhtueine ajal söömist teeselda, kuid mitte .midagi puudutada. Pidin niisiis hommikueine ajal õhtuseks paastuks ette valmistuma. Eine juurde antud veest peitsin ära ühe klaasitäie, sest kui olin nelikümmend kaheksa tundi söömata-joomata, piinas mind janu kõige rohkem. Päeva jooksul tugevnes minu otsus üha enam. Küll aga hoolitsesin ma selle eest, et mu nägu ei peegeldaks mu mõtteid, sest olin kindel, et mind jälgitakse. Mitu korda tundsin koguni naeratust ilmuvat huultele. Oh, Felton, ma ei julge teile tunnistada seda mõtet, mille peale ma naeratasin. Te hakkaksite mind põlgama . ..» «Jätkake ometi,» ütles Felton, «te ju näete, kuidas ma teid kuulan. Tahan rutem teada saada, mis juhtus.» «Saabus õhtu. Kõik läks nagu tavaliselt. Õhtusöök toodi nagu harilikult pimedas, siis
annaabi.ee 
