Eesti 18.sajandil ja 19.sajandi esimesel poolel
omavalitsuslik kogukond), alguses moodustasid valla ühe mõisa piirkonna talupojad
(1000kond valda algul). Valla ülesanded: pidada vallakooli, pidi varuma tagavaraks nn
magasivilja, mida hoiti magasiaidas (iga talu pidi andma sinna), varasem magasivili müüdi
maha ja sai osta vallale asju, pidi hoolitsema vallavaeste eest (need, kellel polnud omakseid),
nad käisid külakorda (igas valla talus kordamööda), hiljem ehitati vaestemajad, pidi teed
korras hoidma, pidi hoolisema nekrutiandmise eest sõjaväkke, hiljem tuli võimalus end ka
sõjaväest vabaks osta.
Pärisorjuse kaotamisel anti talupoegadele priinimed (perekonnanimed). Toimus EM
1820ndatel ja LM 1830ndatel.
Talurahva olukord pärast pärisorjuse kaotamist
Õiguslikult muutus paremaks, sest polnud enam pärisori, aga majanduslikult halvem, sest
teotööl ei olnud piirangut. Samas 19.saj esimesel poolel rahvaarv kasvas ja kõigile
rentimiseks talumaad ei jätkunud, mõisad ka pigem vähendasid seda maad
annaabi.ee 
