Katastroofid, kliimamuutused
Kurdame ja seda õigusega ühiskonnas valitseva hoolimatuse üle. Sõidetakse sõna kaudses, aga
paraku ka otseses mõttes üle kaasinimesest, kaotatakse kergesti vastutustunne oma laste ja abikaasa
ees, ei hoolita väljaantud lubadustest. Ja kui millestki hoolitakse, siis esmajoones sellest, et
moraalselt küsitav tegu oleks JOKK. Suur oht peitub selles, et me ei märkagi, kuidas massiline
hoolimatus isiklikul tasandil areneb hoolimatuseks mitte üksnes oma keskkonna, vaid ka oma
ühiskonna ja rahva vastu.
Enesekeskne hoolimatus ja küünilisus murendavad märkamatult, kuid kindlalt selle riigi aluseid,
mille taasiseseisvumine 16 aasta eest kujunes üheks 20. sajandi imeks. Seda mitte ainult poliitiliselt.
Eesti iseseisvumine oli ühtlasi rahvusliku hoolivuse, ühtehoidmise ja ühise moraalse tahte ime. Kust
leida neid ilusaid asju praeguses, pealtnäha edukas Eestis? Kas see on üldse võimalik?