Metsatulekahjud Eestis
56 Aastaraamat METS 2008. Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus. Lk 104.
see tähendab kustutamata suitsuotsa või tiku mahaviskamist. Veduri rikkest räägivad piki raudteed
seeriana puhkenud põlengud. Sarnased tulekahjud piki metsateid lubavad oletada, et sealt sõitis läbi
korrast ära summutiga traktor või auto.
Kulutulekahjudel tehakse vahet kuluheina mõjuva põhjuseta süütamise ja põllumajandusliku
kulupõletamise vahel. Esimest neist käsitletakse pahatahtliku tegevuse või hooletusena, teine on
tootmistegevusest põhjustatud õnnetus. Tulekahjud, mis saavad alguse heakorra parandamiseks
ettevõetud kulupõletamisest võidakse samuti vaadelda hooletusena.
Looduslikest teguritest on suurim metsade ohustaja äike. Eestis puhkeb metsatulekahjusid sellest
harva. Igal aastal ei pruugi seda juhtudagi. Teatud määral ohustavad metsa sinna veetud
jäätmehunnikud ja maapinnal vedelevad klaasikillud.57
57 Metsatulekahjud. Alton, H., Kiil, A. D. Lk 11-13.
annaabi.ee 
