SOTSIAALHOOLEKANNE
institutsionaalsete vormide ja finantseerimisskeemide integreeritud kasutamine. Ühtviisi
olulisteks osutusid nii riiklik, kogukondlik, kiriklik, ametkondlik kui ka eraalgatusele
tuginev initsiatiiv (Roosileht, lk 285).
Eestis olid 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi esimesel poolel institutsionaalselt esindatud
kõigile eespool nimetatud algatustele toetuvad hoolekandeasutused. Riikliku hoolekande
esindajateks olid Liivi- ja Eestimaa kubermangus üldhoolekande kolleegiumid.
Kogukondlike hoolekandeasutustena töötasid valdades vaestemajad ning linnades
varjupaigad. Kiriklike hoolekandeasutustena olgu nimetatud pikkade traditsioonidega
Tallinna toomvaestekooli, EELK sotsiaaltöö toimkonna koostatud sotsiaalühingute ja
-asutuste nimekirjas olid nõrgamõistuslike laste kasvatusasutus Nain Pärnu Jaagupis,
Kose-jõe lastekodu Kose-Uuemõisas, vanadekodud, haiglad jms. Lisaks tegutsesid
õigeusu kiriku hoolekandeasutused, näiteks Tallinnas Preobrazenski katedraali koguduse
vaestekool. 20