erivajadustega isiku turvalisusele, arengule ja ühiskonnas kohanemisele kaasaaitamine. Sotsiaaltöö (hoolekande) põhimõtted: -inimõiguste järgimine; -isiku vastutus enda ja oma perekonnaliikmete toimetuleku eest; -abi andmise kohustus, kui isiku ja perekonna võimalused toimetulekuks ei ole piisavad; -isiku ja perekonna toimetuleku soodustamine. Sotsiaaltöö eetika: on kõlblaste normide kogum, mis korraldab, sätestab, reguleerib hoolekandealast tegevust. Sotsiaaltöö meetodid: -klienditöö(hätta sattunud inimesed); -kogukonnatöö(elukeskkonnale, kus elab ka teisi); -grupitöö(nt AA); -maailmaparandamine Sotsiaaltöötaja rollid&tegevused/sotsiaalteenused: -ärakuulaja/informeerija/konsulteerija; -nõustaja; -vahendaja/suhtekorraldaja; -juhtumikorraldaja(kriminaalhooldaja); -käsutäitja; -advokaat/klientide eestkõneleja; -teenuste/toetuste/muuabi määraja; -partner võrgustikus; -tugiisik; -ekspert!!!;
Erivajadustega inimesteks peetakse lapsi, puuetega inimesi, vanureid ning kinnipidamiskohast vabanenud isikuid. Seaduses sisaldub üksnes üldiseid põhimõtteid, mida valla- või linnavalitsus peab tegema, tagamaks eelpool nimetatud isikutele sotsiaalne turvalisus. Sotsiaalhoolekande õigustatud subjekti saab käsitleda kahest aspektist lähtuvalt. Ühelt poolt on SHS-s sotsiaalhoolekande õigustatud subjekt määratletud isiku Eestis viibimise õigusliku aluse järgi. Nii saab hoolekandealast abi Eesti alaline elanik, aga samuti Eestis tähtajalise elamisloa või elamisõiguse alusel viibiv isik. Kui isik viibib Eestis viisavabalt kuni kolm kuud, ei ole ta õigustatud saama sotsiaalhoolekandealaseid teenuseid ega toetusi. Kõigile isikutele, olenemata nende õiguslikust alusest Eesti territooriumil viibida, on õigus saada vältimatut sotsiaalabi. Territoriaalsuse printsiibist lähtuvalt on sotsiaalhoolekande raames teenuste ja
annaabi.ee 
