Lastekodu
Kõike ei tasu südamesse
võtta ja paanikasse sattuda. Igasse olukorda tuleks suhtuda rahulikult, närvitsemine ei aita
sugugi, kulutab ainult närvirakke. Iga päev peaks olema aega iseenda jaoks. Teiste inimestega
suhtlemine mõjub positiivselt ja annab jõudu (Inge Ojala, 2004, 66)
Kokkuvõte
Kahtlemata oleks parim, kui iga laps ja murdeealine noor saaks kasvada oma lihaste vanemate
hoole all. Omadest vanematest järgmine parim varjant on kasu- või hooldusvanemad. Igal lapsel
peaks ikkagi olema oma kodu, pere, sellised täiskasvanud, kes teavad ja jõuavad arvestada tema
individuaalsusega. Mida rutem leiab vanemateta koduta laps endale uue kodu, seda parem.
( mõtteid Paul-Eerik Rummo artiklist).
Kasutatud kirjandus:
http://www.omapere.ee/index.php
Inge Ojala, Kas sa võtad mind oma lapseks?, 2004
Andres Siplane, kursusetöö
annaabi.ee 
