Sotsiaaltöö teooriad
(Strömpl, 2012) Suhtlemisel on oluline osa meie kehakeelel (mitteteadvustatud ja ka
teadlikult edasiantav info) ja vestluse pausidel.
Jaagu ja Elisabethi loos on võimalik näha mõlemas, et nende inimeste suhted
sotsiaaltöötajatega on raskendatud just erinevuste tõttu kommunikatsioonis. Jaak on elanud
ühiskonnast eraldatuna oma tahtel, kuigi tal on raadio, mida ta kuulab, siis ei mõista ta
sotsiaaltöötaja ettepanekut kolida oma hurtsikust sotsiaalpinnale või hooldusteenusele. Ta
tõlgendab seda oma piiratusest ja kitsast maailmavaatest, võttes endale mõtlemisega. Siin
peaks sotsiaaltöötaja lähenema Jaagu perspektiivist lähtuvalt uuesti ja lihtsamas keeles
väljendama oma pakkumist. Elisabethi juhtumis toimub tegelikult sama probleem, et ta ei
mõista Hollandi seadustest tulenevaid tingimusi ja Hollandi lastekaitse ei süvene Elisabethi
elustandardite olulisusesse. „ /…/ kui me kõneleme erinevaid keeli ja kumbki ei mõista teise