Leinava lapse muusikateraapia puhul kehtivad üldiselt kõik teraapia peamised põhimõtted ning terapeudile esitatavad nõuded on samad kui mis tahes psühhoteraapias. Muusikateraapeut hindab olukorda, hoolitseb selle eest, et tema seatud eesmärk ja kasutatavad meetodid oleksid sihipärased, arvestades teraapias olevat lapse probleeme. Terapeudi tööd toetatakse professionaalse juhendamisega ning tal on kohustus informeerida teraapia ja kulust lapse lähedasi, teisi hooldusmeeskonna liikmeid ja tihti ka rahastavat organisatsiooni.(J. Herkkilä, T. Holmberg, S. Niemelä, H. Ylönen 2008: 32) 6. Teraapia põhieesmärgid Teraapiavormist olenemata on leinava lapse teraapia eesmärgd järgmised: · luua lapse ja terapeudi usalduslik suhe; · luua lapsele võimalus väljandada oma tundeid turvalises keskkonnas; · äratada, käsitleda ja uurida mälestusi lapse surnud vanematest või lähedastest inimesest;
2002:22). Õendusplaan see on patsiendi kogumine tema eluloolisi ja tervist puudutavaid andmeid, mis ilmselt edaspidi enam ei muutu (Roper jt 1999:278). Õendusprotsess on loogiline, süstemaatiline viis õendustöö väljendamiseks. Õendusprotsess on vastastikusel suhtlemisel põhinev probleemide lahendamine ja otsuste langetamine, et püstitada ja saavutada õenduse eesmärke. Protsess näitab muutusi, mis toimuvad patsiendis endas ja tegevusi patsiendi ning hooldusmeeskonna vahel. Süstemaatiline viis tähendab, et hooldust planeerides võetakse arvesse kõiki asjaolusid, mis võivad mõjutada patsienti ja tema hooldust (Uiga 2002:6). Õendusepikriis tehakse patsiendi lahkumisel asutusest/ravijuhu lõpetamisel. Õendusepikriis sisaldab kokkuvõtet õendushoolduse ja ravi kohta, mis edastatakse teistele teenuse osutajatele ja perearstile. Pikaajalise õenduhoolduse korral tehakse kokkuvõtvad