EESTI SOTSIAALHOOLEKANDE JA SOTSIAALPOLIITIKA KUJUNEMINE
Palgatöö tähtsuse tõus;
Urbaniseerumine esmakordselt muutusid eestlased suurimaks rahvusrühmaks linnades;
Uut tüüpi asulate teke alevid;
Arstiabi
Suurem osa vabrikutöölistest elas ülerahvastatud, vähevalgustatud ja ventilatsioonita ning
veetorustiku ja kanalisatsioonita elamutes;
1894. aastal loodud Eestimaa Kubermangu Vabriku- ja Mäeasjade Komisjoni 12. mai 1895.
aasta eeskiri kohustas:
alla 30 töölisega ettevõtteid sõlmima hooldusarstiga haigete teenindamiseks lepingu;
30 - 100 töölisega ettevõtted pidid kindlustama arsti vastuvõtu vähemalt kord nädalas.
Üle 100 töölisega ettevõtetel tuli esmaabi osutamiseks avada velskripunkt, statsionaarse ravi
tagamiseks aga ehitada haigla või rentida voodikohad mõnes haiglas arvestusega 1 voodikoht
100 töölise kohta.
Haiguskindlustus
1903. aasta tööõnnetuskindlustusseadus (jõustus 1. jaanuarist 1904) pani vastutuse tootmises
annaabi.ee 
