Laste ühiskondlik tervishoid aastatel 1920 – 1940
Üldine teave
Esimeses lapse-eas on ühiskondliku tervishoiu nõue, et laps toidetaks loomulikult
emarinnaga, et lehmapiim, mis imikutele antakse, oleks hea. Hooldamise keskpunktiks on
toitmine ja tema järele valvamine. Kuna seda jõukais perekonnis kerge on korralikult läbi viia,
põrkame ses küsimuses rahvahulkades tihti suurte raskuste peale, mis tingitud enamasti
töölekäigust, teadmatusest ja kehvusest.
Neis ühiskondlikest raskustest on välja kasvanud isesugused laste hooldamisasutused, nagu
laste ja emade nõuande-kohad, piimaköögid, päevakodud ja rinnalastekodud, samuti ka
emadekaitse asutused.
Teisel lapse-eal (see on peale 2-3 a. vanuse) tulevad teissugused hooldamisviisid käsitlusele.
Laps asub nüüd ühendusse teiste lastega, hakkab nö seltskondliku elu elama: ta viiakse
lasteaeda ja hiljem kooli. Tema tervise eest on nüüd seltskond vastutav. Otsene valve koolide
järele on usaldatud kooliarstide kätte, kes peavad silmas pidama laste korralikku edenemist ja
annaabi.ee 
