esitatakse ka nö uut muusikat. Hortus Musicus teeb koostööd tuntud eesti dzässmuusikutega, üha neamm esitavad nad meie jaoks eksootiliste rahvaste ja maade traditsioonilist muusikat. Hortus Musicus on tegutsenud ligi 40 aastat. Hortus Musicus esitas 16.-17. sajandi, renessansi aegset pidumuusikat Prantsusmaalt, Saksamaalt ja Iirimaalt. Lood olid pikad. Enamasti algas lugu vaikselt, vahel ka kurvalt, aga muutus mingi hetk hooksamaks ja lõbusaks. Mõni lugu muutus ka keskel jälle aeglaseks, kuid lõpp oli kõigil kiire ja kõva. Prantsuse muusika oli minu meelest peen ja seda kuulates ilmusid kohe silme ette pildid, kus uhketes riietes mehed ja naised tantsisid. Saksamaa süit kõlas mulle võrreldes prantsusmaa omaga kohmakam ja rabustsem, ei tekkinud enam kujutluspilte mingist õukonnast. Mulle aga meeldis kõige rohkem iiri muusika. See oli neist kolmest kõige lustakam ja lõbusam. Silme ette
„Järvakandi“. ALMAVÜ Vabariiklik Komitee andis klubi käsutusse veomasina ja sõiduauto „Pobeda“, mis lõi paremad võimalused võistlustel käimiseks ja edasiseks arenguks. Alates sellest hetkest sai mootorisport Järvakandis sisse täishoo, kuid mitte ainult Järvakandis, sest Järvakandi klubi alla kuulusid seal lähiümbruses elavad krossisõitjad. Energilise Dimitri Zvinevi eestvedamisel muutus klubi tegevus üha hooksamaks ning Jaan Klaari sõidutehnika õpetamise järel kerkis peagi esile andekas järelkasv. Kõik see viis selleni, et „Järvakandi“ klubist räägiti peaaegu 10 aastat kui vabariigi tugevaimast klubist nii krossisõidus, kui ka hipodroomisõidus. (ALMAVÜ Rapla TSK „Järvakandi“ 1971) 1967 aastal võitsid „Järvakandi“ klubi liikmed vabariigi meistrivõistlustel hipodroomi- ja krossisõidus seitse medalit ning aasta hiljem tehti talikrossis puhas töö. Eesti
annaabi.ee 
