Maandumine toimub sirutatud ja pooleldi pinge all olevatele jalgadele, kus esimesena maanduvad varbad. Peale seda toimub üleminek täistallale ja jalgade kõverdamine. Rindkere osas säilitatakse sirutatud asend ja vaade suunatakse ette ning hüppe lõpp asend, fikseeritakse valvelseisangu võtmisega ning käte toomisega kaarega ülalt-kõrvalt alla. 5 2 HARKHÜPE Harkhüpe on üks lihtsaim toenghüpe. Hoojooksule ja äratõukele hoolaualt järgneb käte asetamine kitsele. Hüpe sooritatakse ilma jalgade eelhoota taha, selg kumerdatult, puusad ülestõstetult ning käte asetamisega hüpperiistale hargitatud jalgadega, kust need ette rebitakse, suurendades sellega kõverdust puusaliigeses. Käte tõuge peab toimuma enne, kui jalad on jõudnud käte jooneni. Järgneb keha sirutamine käte viimisega üles-kõrvale ja pea viimisega taha ning pehme maandumine. Joonis 3 Harkhüpe skeem 2
ulatuskõrgusel keha ees, löögiliigutus toimub kasvavas tempos ümber küünarliigese, löök toimib kõhu, selja, õlavöö ja käelihaste jõuga, lõtv ranne katab palli otse eest ülalt üalli tabamise hetkel ranne jäigastub, löök sooritatakse seotult jäiga labakäega, sõrmed koos, kiire randmekate annab löögile teravuse, maandumine toimiub pehmelt põlvist kõverdatud jalgadele. Pöördega ründelöök- millele antakse uus hoojooksule suunast erinev löögisuund, lüüa palli sulustajate kätest auti või nendest mööda, suunates palli kaitsetele raskemini kättesaadavale väljakualale, tühjale kohale, pöördega ründelöögid on taktikaliste ülesannete lahendamisel konkreetsetes mänguolukordades, eristatakse keha käe ja randmepöördega ründelööke Kehapöördega ründelöök- hoojooks ja üleshüpe on analoogiline, erinevus on lennufaasis kus äratõuget teeb mängija õhus
annaabi.ee 
