Ernst Idla võimlemissüsteemi sünd ja areng Eestis ja välismaal
lähteasendeid, andis igale tunnile oma näo, kuid tunni ülesehitus järgis kehakooli
põhimõtet.Tund algas kõnni, kerge jooksu, hüplemisega. Järgnesid harjutused kätele,
õlavööle, jalgadele, selja- ja kõhulihastele, puusavööle, liigestele ning lülisambale kolmes
suunas: painutused ette ja taha, külgedele ning pöörded ümber püsttelje. Lõpuks tulid
suuremad hüpped ning jooksud. Üheski tunnis ei saadud läbi ilma lõdvestus- ja
hooharjutusteta kätele, jalgadele ja kerele. Lihaste pinge ja lõdvestuse tahtele allutatus on
eelduseks oma keha valitsemisel, liigutuste joone tunnetamisel.Eriline osa on Idla kõnni-
ning jooksukoolil, kuhu kuuluvad mitmesugused kõnni- ning jooksuvormid: rulluv kõnd,
hiiliv kõnd, vetruv kõnd, pöiasirutsukõnd; pöiajooks, põlvetõste- ja sääretõstejooks, jooks
pika ettehaarava sammuga, vabalt ettependelduva jalaga, väike ja suur väljendusjooks,
jooks üksi, kahe- ja kolemkesi