73 Pidev mõõdukas lumesadu 74 Vahelduv tugev lumesadu 75 Pidev tugev lumesadu 76 Jäänõelad 77 Teralumi 78 Üksikud lumehelbed 79 Jäävihm 80 Hoovihm, nõrk 81 Mõõdukas või tugev hoovihm 82 Äge hoovihm 83 Nõrk hoovihm koos lumega e. nõrk märg hooglumi 84 Mõõdukas või tugev märg hooglumi 85 Nõrk hooglumi 86 Mõõdukas või tugev hooglumi 87 Nõrk jääkruubi või lumekruubi hoogsadu 88 Mõõdukas või tugev jää- või lumekruubi hoogsadu 89 Nõrk rahe 90 Tugev rahe W1 ja W2 - möödunud ilmatingimused (viimase 6 vôi 3 tunni jooksul), kodeeritakse: Kood Ilm 0 selge vôi pilvisus < 5 palli 1 vahelduv pilvisus 2 pilves vôi pilvisus > 5 palli 3 liiva- vôi tolmutorm, pinnatuisk 4 udu
harvem jääkristallid; mõnikord sajab uduvihma; w=0,1-0,5 g/m3 Kihtvihmapilved Nimbostratus Ns H=0,1-1 km; Z=mõni km; segapilved; laussadu; w=0,1-0,5 g/m3 Vertikaalse arenguga pilved Rünkpilved - Cumulus Cu H=0,8-1,5 km; Z=0,8-1,5 km; vesipilved; sademeid ei anna; w=0,2-0,3 g/m3 Rünkvihmapilved Cumulonimbus Cb H=0,4-1,0 km; Z=mõni km; veepiisad (ülemine osa jääkristallid) Hoogsadu koos rahega; w=0,5- 2 g/m3 22. Maa pöörlemine ja seda mõjutavad tegurid. Maa pöörleb ümber oma keset läbiva mõttelise polaartelje. Täispöörde ümbritseva galaktilise tausta (tähesüsteemi) suhtes teeb Maa 23 tunni 56 minuti 4,10 sekundiga (see on nn täheööpäev). Täheööpäeva pikkus kõigub, peamiselt seetõttu, et aine (näiteks lumikate) paigutub Maa pinnal ümber. Peamiselt loodete mõjul pikeneb täheööpäev sajandis 0,0016 s võrra.
annaabi.ee 
