LANGEMISE ISELOOMU JÄRGI: *Laussademed (langevad enamasti täispilvituse korral, kestab tavaliselt pikemat aega isegi mitu ööpäeva. Saju intensiivsus on enamasti aga mõõdukas või nõrk ja muutub vähe. Laussademed langevad ulatuslikule maa-alale. Laussademete alla kuuluvad: lausvihm, uduvihm, lauslumi, teralumi, jäävihm ja lauslörts) *Hoogsademed (kestab lühikest aega. Saju intensiivsus on muutlik, kuid üldiselt suur. Esineb võrdlemisi piiratud maa-alal. Hoogsademete alla kuuluvad: hoogvihm, hooglumi, hooglörts, lumekruubid, jääkruubid ja rahe) *Maapinnal kujunevad (kaste, hall, jäide ja härm) 34) Õhurõhu mõõtmine. Meteoroloogias mõõdetakse õhurõhku millibaarides (mb) ja mm-tes elavhõbedasamba järgi. 1 mm Hg normaaltingimustes = 1,33 mb. Mõõteriistaks on baromeeter. Et saada õhurõhu jaotust teataval maa-alal joonistatakse isobaaride ehk samarõhujoonte kaardid. Isobaarid ja baariline gradient
Pälk kauge välk ilma müristamiseta. Hoovihm rünksajupilvedest sadav vihm Rahe tahkete sademete liik. Rahetera südamik on harilikult läbipaistmatu, kaetud mõnikord läbipaistva kihiga, vahel ka vahelduvate läbipaistvate ja läbipaistmatute kihtidega. Rahetera läbimõõt on harilikult 4 5 mm, vahel suurem. Rahet sajab peamiselt soojal aastaajal rünksajupilvedest koos hoovihmaga. Sageli kaasneb rahega äike Tormi-iil järsk tugev tuulepuhang rünksajupilve ja hoogsademete eel. Tromb, vesipüks, pööristorm tuulepööris rünksajupilve all, ühendab pilve ja aluspinda sambana, millest haarab aluspinnalt vett, tolmu jm. Suure purustusjõuga, harilikult esineb koos äikese ja hoogsademetega. (Jürgenson, Ross, Tooming 1962, lk 27 28) Miks on välgu ja müristamise vahel paus? Iga välguga käib kaasas müristamine. Vaid siis , kui välk lööb väga lähedal, järgneb mürin otsekohe. Enamasti on välgusähvatuse ja mürina vahel mõned sekundid, kuna
annaabi.ee 
