Eesti iseseisvumine
Kehtestati 6. Klassiline kohustuslik kooliharidus ja lisaks võis
õppida 5 aastat gümnaasiumis.
1934 ja 37 teostati haridusreformid, millega vähenes gümnaasiumite arv ja suurenes
kutsekoolide arv.
Kõrgkoolid kujunesid teaduskeskusteks, eriti Tartu Ülikool.
1938 asutati Eesti Teaduste Akadeemia - mitmed eestlased omandasid maailmas
tuntuse. Nt Oskar Öpik astronoomias, Ludvig Puusepp arstiteaduses.
1932-1937 ilmus 8- köiteline Eesti entsüklopeedia. Eriti hoogasalt arenesid
rahvusteadused.
Keeleteadlased kaasajastasid eesti keelt ja ajaloolased hindasid ümber saksa ja vene
ajaloolaste tööd
Alates 1924 võistlesid Eesti sportlased eesti lipu all olümpial.
1936 võitis Kristjan Palusalu Berliini olümpial maadluses kuldmedali
Paul Keres tõusis maailma parimate maletajate hulka
Eestlast iseloomustas endiselt suur soov saada haritud. Paralleelselt tõusis huvi ka
lugemise vastu. Linnakultuuri lahutamatuks osaks muutusid teatrietendused,
annaabi.ee 
