Indiaanlased
2.3 Elamud
Paiksed indiaanlased elasid külas. See kindlustas turvalisuse ja võrdselt jaotatud
tagavarad. Külades olid savimullaga kaetud maakojad, ka ehitati savitellistest ja
kividest majasid, mis olid üksteise otsa ehitatud, nagu kortermajad tänapäeval.
Elamute kujud olid erinevad koonused, kuplid, kolmetahulised püramiidid, kuubid
ja ka nelitahukad. Heal lapsel on mitu nime. Ka elamuid kutsuti erinevate
nimetustega. Näiteks: tsikiid, hooganid, iglud, pikkmajad, katusonnid, vigvamid ja
vikiapid.
Teine rühm indiaanlased olid koguaeg rändeteel. Nende elamuteks olid
kokkupandavad tipiid. Need koonuse kujulised telki meenutavad elamud olid eriti
levinud preeriaindiaanlaste seas. Tipiisid katsid kokkuõmmeldud piisoninahad.
Piisoninahad kinnitatu üksteiste külge pajupuust voolitud kinnitustikkudega. Tipiid
püstitati tagumise, järsema küljega läänetuulte suunas. Ukseava jäi aga itta, vastu
tõusvat päikest
annaabi.ee 
