MÄLUHÄIRETE ALL KANNATAV DEMENTNE PATSIENT JA ABI OSUTAMISE
Samamoodi võib hooldaja ise aastate jooksul tunda
mitmeid tugevaid ja negatiivseid tundeid: kurbust, viha, jõuetust, abitust, ükskõiksust,
süütunnet jne. (Dementsusega inimese...2008).
Asutushoolduse kliendid Eestis ei erine oluliselt teiste riikide hooldusasutuste klientidest,
kuigi meil on elukvaliteet natukene madalam. Keskmise raskusega patsiendil liigub
teadvus kord olevikus kord minevikus. Raske dementsuse vormi puhul elab patsient teises
reaalsuses kui tema hoodajad. Ta ei tunne enam ära oma täiskasvanud lapsi või tunneb end
ise lapsena. Tüüpiline on, et elu viimased aastad ununevad ja pöördutakse lapsepõlveaega
tagasi (Tulva 2008: 140). Lihtsamadki mälu ja otsustamisega seotud tegemistega ei tulda
enam toime ja kodus elamine on võimatuks osutunud. Sellises olukorras vajabki
dementsusega patsient asutushooldust, kus teda aidatakse igapäevastes toimingutes.