´´Emajõe kaldal asuvad mälestusmärgid´´
Kuigi väljaränne
Eestist ei omandanud massilist iseloomu, ulatus kodumaalt lahkunute hulk kümnetesse
tuhandetesse. Tugeva hoobi sai teoorjuse süsteem mõisnike kodukariõiguse kaotamisega 1865. a.
Kodukariõigus oli feodaalse maaomaniku õigus karistada tema maal elavaid talupoegi kergemate
süütegude eest ihunuhtluse või lühiajalise arestiga. Seda õigust hakati Eestis rakendama pärast
maa läänistamist vasallidele. 1765.a. piirati Liivimaal seda suvalist karistusmäära 30 hoobini ja
1804. a. 15 hoobini või kahepäevase arestini. Aleksander II valitsusaja edumeelsemaks
seaduseks eestlase jaoks sai uue vallakorralduse kehtestamine 1866.a. Selle seadusega loodi
Baltimaade talupoegadele mõisast sõltumatu kogukondlik omavalitsus . Suur võim vallas
koondus vallavanema kätte, kes valiti taluperemeeste hulgast. Vallavanem täites volikogu
otsuseid, olles ühtlasi politseivõimu koondajaks mõisa kui ka talumaal elavate
talupojaseisustest isikute üle