Eesti Uusaeg
end paremaks pidama kui sulasrahvast. Pererahvas hakkas sööma erilaudades ja
eriaegadel kui sulasrahvas. Talu peremehed üritasid võtta tööle sulasrahvast, kes
polnud abielus (Polnud vaja rohkem maksta raha, et ülalpidada naist ja lapsi).
Sulasrahvas läks tööle mõisadesse, kust said palka. Kasvas vallaliste meeste ja naiste
arv külaühiskonnas. Talu peremehed õppisid paremini raha lugemist ning välditi aasta
töötajaid ja taheti võtta endale tööle hooajalis töötajaid (Aasta ringselt keegi tööd ei
tee). Suurenes hooajaliste töötajate hulk (Suvilised ja päevilised). Mõisa teenijate hulk
suurenes (Mõisa moonakad).
Mõisarahvas: Jätkuvalt jagunes kaheks osaks : saksad ja mõisateenijad. Al 19 saj
keskpaigast mõisateenijate ja tööliste arv hakkas oluliselt kasvama. Lihttööjõud
mõisades kasvas mitmekordselt, üldjuhul tegemist aastapalgalitega. Nende kõrval
mõisates ka päevilised
annaabi.ee 
