Eesti pärast Põhjasõda
*Talurahva koosseis-talurahvaseisused jagunesid2:mõisa-&külarahvas.Külarahvas oli keskne
koht pererahval,kelle lapsed töötasdi koos sulastega.Suurematel hooajatöödel kasut vabadike
e.popse v saunikke.Mõisarahva hulka kuulusid
majateenijad,mõisasundijad,ametimehed,kästiöölised.Pererahvas40,sulased30,vabadikud20,m
õisrahvas10%
*Talurahva koormised-ringkäenduse alusel vastutati talurahva koormiste täitmise
eest.Mõisakoormistest oli peamine teotöö,jagunes:nädalateoks&hooajaabi tööks.Algas ka
üleminek teorendilt raharendile.Talurahva riiklikest kohustustest olulisemad olid
pearaha&nekrutiandmine.Pearaha oli iga talupoja eest 70kopikat,kuid tõusis
koguaeg.Sõjalistest koormistest oli rängim nekrutiandmise kohustus.Sellel ajajärgul võeti 100
000m,kellest enamus ei tulnud tagasi.Talupoegade koormisteks olid veel kogukondlikud
koormised&kirikumaksud
*Talurahva käärimine Lõuna Eestis: Peremeestel ei olnud enam kindlustunnet,et talt talu ära
ei võeta