miljonit on ungarlased. (4 ja 1) Ungari pindala on 93 030 km2. (4) Põhjast lõunasse voolav Doonau ning reljeefi kõrgusvahed jaotavad Ungari geograafiliselt kolmeks osaks. Riigi maastik on peamiselt tasane. Edela-Ungaris on Dunantuli mäed. Läänepiiri äärde jääb väike osa Alpidest. Kõrgeim punkt on Kekes (1014 m) Matra mägedes. Ungarlaste enesenimetus on magyar ja madjar. Tänapäeval on enim levinud nimetused Ungar (saksa), Hungarian (inglise), Hongroise (prantsuse) jne. (1 ja 2) Ungari lipp Ungari asukoht Keel Ungari keel on Ungari Vabariiki ametlik keel ning Ungaris räägivad seda keelt peaaegu kõik inimesed. Maailmas kokku on ungarlasi umbes 14 miljonit. (2) Ungari keelt kõnelevaid inimesi on peale Ungari ka Rumeenias, endises Jugoslaavias, Lääne-Euroopas ja Põhja Ameerikas. Ungari keel on maailmas 40. kohal ja Euroopas 12. Kohal kõnelejate arvu poolest. (1) Ungari
Madjarite nimetus oli algselt liitsõna *modz-eri. Nimetuse esimene pool on etümoloogiliselt sama mis obiugri *ma (mansi masi 'mansi' (rahva omanimetus); handi moú 'mos-fraatria mees'). Sõna teise poole kohta on kaks seletust: kas soome-ugri päritolu 'meest-poega-inimest' tähistav sõna või turgi laensõna eri, iri 'inimene'. Tänapäeval rahvusvaheliselt levinud ungarlaste nimetused Ungar (sks), Hungarian (ingl), hongroise (pr), ungherese (it), vengr (vn) jt on ungarlaste kohta kasutusele tulnud slaavlaste vahendusel alates 8. sajandist. Nimetuse aluseks on onoguri-bulgarite nimetus (on 'kümme', ogur 'oguri hõimu nimetus'), kes on ajaloos tuntud juba 5. sajandist. Kuigi hantide ja manside asuala tähistav ajalooline geograafiline nimetus Jugra meenutab kõlaliselt pisut sõna onogur, pole see etümoloogiliselt sama. Ungarlaste, manside ja hantide kohta kasutatav ühisnimetus ugri (ugor) on
annaabi.ee 
