Esimene etapp üleminekul traditsioonilisest mastabast püramiidiks oli Dzoseri astmikpüramiid Sakkaras. Selle ehitise põhjaks on 125 * 115 meetriste külgedega ristkülik ja ta näeb välja nagu kuus üksteisele asetatud järjest väiksemat mastabat. Tänapäevaks umbes 4700 aasta vanuse ehitise arhitekt oli legendaarne teaduse ja kirjanduse kaitsja, vaarao esimene minister Imhotep. Dzoseri püramiidi ehitamisel kasutati esmakordselt kiviplokke. Teine etapp oli Honeimi leitud Sehemheti püramiid. Selle ehitamiseks kasutati kohaliku kivimurru halli lubjakivi, millest tahuti samade mõõtudega plokid, nagu neid tarvitati tema isa Dzoseri haudehitiselgi, kuid konstruktsiooni muudeti. Nagu ka hilisematel püramiididel, oli sellel ruudukujuline alus (120 korda 120 meetrit) ning hauakamber asus täpselt püramiidi keskpunktis, diagonaalide lõikumiskohal. Ehitus jäi aga pooleli, nähtavasti vaarao ootamatu surma tõttu. Valmis sai ainult esimene aste.
Esimene samm üleminekul traditsioonilisest mastabast püramiidiks oli Dzoseri astmikpüramiid Sakkaras. Selle ehitise põhjaks on 125 korda 115 meetriste külgedega ristkülik ja ta näeb välja nagu kuus üksteisele asetatud järjest väiksemat mastabat. Praeguseks umbes 4700 aasta vanuse ehitise arhitekt oli legendaarne teaduse ja kirjanduse kaitsja, vaarao esimene minister Imhotep. Dzoseri püramiidi ehitamisel kasutati esmakordselt kiviplokke. Teine samm oli Honeimi leitud Sehemheti püramiid. Selle ehitamiseks kasutati kohaliku kivimurru halli lubjakivi, millest tahuti samade mõõtudega plokid, nagu neid tarvitati tema isa Dzoseri haudehitiselgi, kuid konstruktsiooni muudeti. Nagu ka hilisematel püramiididel, oli sellel ruudukujuline alus (120 korda 120 meetrit) ning hauakamber asus täpselt püramiidi keskpunktis, diagonaalide lõikumiskohal. Ehitus jäi aga pooleli, nähtavasti vaarao ootamatu surma tõttu. Valmis sai ainult esimene aste.
Esimene samm üleminekul traditsioonilisest mastabast püramiidiks oli Doseri astmikpüramiid Sakkaras. Selle ehitise põhjaks on 125 korda 115 meetriste külgedega ristkülik ja ta näeb välja nagu kuus üksteisele asetatud järjest väiksemat mastabat. Praeguseks umbes 4700 aasta vanuse ehitise arhitekt oli legendaarne teaduse ja kirjanduse kaitsja, vaarao esimene minister Imhotep. Doseri püramiidi ehitamisel kasutati esmakordselt kiviplokke. Teine samm oli Honeimi leitud Sehemheti püramiid. Selle ehitamiseks kasutati kohaliku kivimurru halli lubjakivi, millest tahuti samade mõõtudega plokid, nagu neid tarvitati tema isa Doseri haudehitiselgi, kuid konstruktsiooni muudeti. Nagu ka hilisematel püramiididel, oli sellel ruudukujuline alus (120 korda 120 meetrit) ning hauakamber asus täpselt püramiidi keskpunktis, diagonaalide lõikumiskohal. Ehitus jäi aga pooleli, nähtavasti vaarao ootamatu surma tõttu. Valmis sai ainult esimene aste.