Naljandid ja anekdoodid
omandama "põdra", laiapüksilise paksu dressiinimese, õllejoodiku, ülbe ülalt alla vaataja jts.
stereotüüpe. Selleni, et soomlane eestlast märkaks piisavalt selleks, et teda oma naljade objektiks
ülendada, pole seni vist veel välja jõutudki.
Nende põhitelgede vahel ristlevad muidugi ka teised marginaalsuslõiked: naisel on suurem oht
sattuda nalja objektiks kui mehel, lapsel või vanuril suurem kui täiskasvanul, vallalisel suurem kui
abielulisel, homoseksuaalil suurem kui heteroseksuaalil jne., ja nagu näitab hiljuti Ameerikast
laenatud moemall -- blondil juhtumisi suurem kui brünetil.
Nali kui leevendaja ja tabumurdja
Huumori leevendus- e. lõõgastusteooriate kaaasaegsed variandid, nagu eespool juba öeldud,
toetuvad suuresti Sigmund Freudi psühhoanalüütilisele üldteooriale. Freudi järgi on huumoril
oluline koht psühholoogiliste asendus- e. substitutsioonimehhanismide hulgas, mille kaudu inimene
annaabi.ee 
