rõhutas nimelt, et Tsaikovski pole keegi. Nagu näha eksis see klaverimängija väga kõvasti. Tsaikovski tagasihoidlikkus avaldus näiteks ka teatrit külastades, kui ta kuulas oma loomingut. Ta tegi seda teatris alati mingi sirmi või kardina tagant. Tsaikovski arvas nimelt, et looja peab kannatama ning ei tundnud end ka suurtel pidudel mugavalt. Tsaikovskile on omane ka suur hingevalu. Kuigi tema puhul oli tegemist homoseksuaaliga, abiellus ta siiski naisega. Paraku see abielu temas naissoo vastu tundeid ei soojendanud, abikaasa vaid alandas teda ning tegi seda meelsasti seltskonnas. Abielu lahutusprotsess mõjus rängalt ka romantistliku helilooja vaimsele tervisele. Märkimisväärne on see, et vaatamata pidevatele raskustele, mis Tsaikovskit ümbritsesid, sai ta ikka reisida ning dirigeerida näiteks koore ja õpetada noori. Varem mainisin, et tegu oli vaese heliloojaga, kuidas ta siis reisis
Aegade algusest on olnud tavaline, et seksuaalsus esineb naise ja mehe vahel. Viimase kümne aasta jooksul on homuseksuaalid muutunud avalikkuse ees julgemaks. Seda põlastavad aga väga paljud inimesed. Neid peetakse haigeteks ja ebanormaalseteks inimesteks. Mõned arvavad, et nad tuleks kogunisti ülejäänud maailmast eraldada. Neile soovitakse halba ja nendega kokku puutudes tahetakse nende vastu füüsilist vägivalda kasutada. Inimesed pelgavad sõbrustada homoseksuaaliga, kuna peljatakse sellise inimese mõtteid ja himusid. On palju juhuseid, kui vanemad ei tunnista oma lapsi ega taha nendega enam suhelda, kui on saanud teada lapse orientatsioonist. Homuseksuaalide mittesallimisel on ka usulisi põhjuseid. Vanas Testamendis on kirjas, et seksuaalsuhted samasoolistega on jõledad ja väärivad surma. Kuid tegelikult on nad ju inimesed nagu meiegi. Homoseksuaalid on maailmas eksisteerinud läbi aegade ja sellest on võimatu vabaneda