Eesti kirjandus II kevad
mignit kuritöö lugu ja kuidas need kihid siis kokku saavad. Mis
seksuaalsusesse puutub, siis kahtlemata tekitas see aasatal 1993
elevust, et pole päris hästi aru saada, mis soost on peategelane. Selle üle
võib vaidlema jäädagi. Kui eriti hoolikas lugeja olla, siis kahes kohas tuleb
kaudsete viidete kohta välja, mis soost ta on. Need kohad viitavad, et
peategelane on mees. Kahtlemata hakati seda tituleerima Eesti esimeseks
homoromaaniks. Romaanis „Hind“ ja „Raadio“ on paremad homokultuuri
edastavad teosed.
Eesti kirjanduse kohalt on üks sõlmküsimusi Õnnepalu ja Kaplinski stiili
suhe. Sarnast suhet võis näha Uku Masingu ja Kaplinski vahel 60ndatel.
Näiliselt on Õnnepalu hoopis midagi teistsugust kui Sauter. Kui hakata
ühispunkte mõtlema, siis neid leiaks kindlasti. Sauteriga võrreldees on
mõlemal tegelased, kes tööl ei viitsi käia, lesivad päevad otsa voodis,
mõtlevad riietest jne
annaabi.ee 
