Morfoloogia
tõlgendatud vastavalt keele morfoloogilistele kategooriatele. Grammatilise sõna mõiste on
kasulik morfoloogilise analüüsi vahend siis, kui sõnavorm on struktuurilt mitmeti seletatav.
(eesti keele viis, ingl cut)
Struktuurilise mitmetähenduslikkuse üldterminiks on homonüümia, mis hõlmab nii
fonoloogilist mitmetähenduslikkust ehk homofooniat kui ka ortograafilist
mitmetähenduslikkust ehk homograafiat. Mitmetähenduslik üksiksõna on vastavalt
homonüüm, homofoon või homograaf. Ühele ja samale lekseemile vastavate grammatiliste
sõnade vormid ei käitu homograafia ja homofoonia osas alati sümmeetriliselt. Kõnealuse
sõnavormihomonüümia ulatus on keeliti erinev. Eestikeelses ilukirjandustekstis esineb
sõnavormihomonüümiat umbes 40% juhtudest. Erinevuse põhjus on morfoloogiliste
kategooriate hulk. Kirjutatud teksti lugemisel ja kõne vastuvõtmisel kulub osa