Evolutsioon: usk, Darwin
Darwini oma mõtete areng viis teda paraku selleni, et hilisem Darwin oli tegelikult lamarkistliku vaate pooldaja - st.
pidas mitte ainult võimalikuks, vaid ka oluliseks omandatud tunnuste päritavuse. Seda eelkõige põhjusel, et
pärilikkusest ei teatud tol ajal midagi konkreetset. Juhtivaks oli idee isa- ja emapoolse pärilikkuse segunemisest nii,
nagu segunevad näiteks värvid. Kuid juba tol ajal suudeti kvantitatiivselt näidata, et niisugune pärilikkuse mehhanism
viiks kiirele homogeniseerumisele - seda aga ju ei olnud. Seda nähes hakkaski Darwin taaslähenema Lamarckile. Ja nii
uskus muide kaugelt suurem enamus tolleaja teadlasi. Saatuse iroonia on selles, et Gregor Johann Mendel,
augustiinlasest munk Brnost, oli Darwiniga samaaegne (1822 - 1884). Enamgi, Mendel avaldas oma seadused 1866 -
vaid 7 aastat peale "Liikide tekke…", kuid Darwinini see ei jõudnud. Tegelikult ei jõudnud need pea kuhugi ja avastati
1900 paralleelselt mitme mehe poolt uuesti
annaabi.ee 
