1. Semiootika teadusena: semiootika aine ja põhiobjektid
Invariant ja variant. Isomorfism ja homomorfism.
Keelt (langue) ja kõnet (parole) hakkas eristama Saussure, kes oma teosega „Cours
de linguistique générale“ mõjutas kogu 20-nda sajandi keeleteadust. Ta väitis, et
langue on kogu keele märgilistest erinevustest koosnev süsteem ning parole on
inimese kõne, üksikud lausungid, üksik kõneakt. Surnud keelt ei ole olemas, selles
keeles puudub lihtsalt parole. Keeles on märgid, kõnes on nende märkide
realisatsioonid.
Iso- ja homoformism iseloomustab vastavust objektide struktuuride vahel.
Isomorfism on struktuuri säilitav üks-ühene vastavus objektide vahel. Esimese
süsteemi igale elemendile vastab ainult üks teise süsteemi element ja ühe süsteemi
igale seosele ainult üks seos teises - ja vastupidi. nt. kaks graafi on isomorfsed, st.
omavad ühesugust struktuuri vaatamata erinevale välimusele. Parim näide on keemia
isomeerid. Isomorfismist saab rääkida ainult selliste objektide puhul, mille on struktuur
annaabi.ee 
