Diskursus võib väljenduda järgmistes aspektides: 1.Suulistes ja kirjalikes tekstides; 2.Visuaalides, nt fotodes ja filmides; 3.Mittesõnalises suhtluses, nt zestides ja miimikas. kirjeldatakse keelekasutust, aga ei otsita põhjuseid, miks on just neid vorme on kasutatud. Kategoriseerimine- nähtuste või isikute lahterdamine, osaliste rollide määramine mingi tunnuse alusel. NT: meie-nemad, eestlased- mitteeestlased, esimene ja teine Eesti, korralikud inimesed- asotsiaalid, sallivad- homofoobid, ohver- süüdlane, pooldajad- vastased. Võtmesõnad- NT: demokraatia, e-riik, tasakaalus eelarve, majanduskasv, jätkusuutlik majandus, efektiivne ressursikasutus, infoajastu, kodanikuühiskond, säästlik, mahe toit, puhas loodus. Uudissõnad- ja väljendid- jätkusuutlik, nulltolerants, taaskasutus, sotsiaalmeedia, e-raamat, netipood, internet, masu, tahvelarvuti, luger, paberkandja. Eufemismid- tabuteemade väljendamiseks kasutatakse pehmendavaid väljendeid või peitesõnu
See meeldis sellepärast, kuna Inga-Kerstin kirjeldas J akobit nii meeldejäävalt, mis tekitas just rohkem huvi raamatu vastu. S OOVITUS S o o vitan lug e da inims e te l: ...kellel on avatud mõtlemine, kes on huvitatud natukese teistsugusest elust, kes tahaksid rohkem teada noorte koolielust ja selle negatiivseid külgi. Samuti ka kiusajatel, kes saaksid aru, mis võib juhtda, kui minnakse kiusamisega liiale. S o o vitan mitte lug e da inime s te l: ...kes on homofoobid, kinnise mõtlemisega. AUTORI S ÕNUM Ma arvan, et autori sõnum oli näidata, et kõik inimesed pole ühesusgused, aga ikkagi tuleks neid inimesi aktsepteerida, mitte meie ühiskonnast välja kupatada. Autor tahtis ka kindlasti seda öelda, et ei tohiks kiusata inimest, kes on meist erinev. Kiusamise ohvrid on ka inimesed, kellel on emotsioonid. MÕTTED, TUNDED See raamat tekitas minule erinevaid tundeid positiivseid, kui ka negatiivseid.
ühiskonna keskel. Lokaalsust rõhutav materiaalne kultuur kombineerub eeterlikuna 2005. aastal ilmus CD luulekogu ,,Ilusaks inimeseks". Luulekogu tekstid näitavad paljuski elu pahupoolt, kuidas inimene on nõrk, mõjutav ja jääb alla tema ümber toimuvale ning kaotab iseenda 2011. aastal ilmus ,, Kuidas tappa laulurästas" 2008. aastal ,,Talvine eesti idioot". Kogu teemaks on elu ja inimesed meie ümber. Eriti eesti mehed kui machod, ksenofoobid ja homofoobid Samal aastal ilmus ka teine luulekogu ,,21. sajandi armastusluule". See luulekogu on justkui luuletaja anatoomiline sissevaade sotsiaalsesse haigusesse nimega armastus Luulekogu ,,Ilusaks inimeseks" analüüs Põhiteemad: luule, armastus, Tallinn(Taanilinn) ja inimese ilu, mida ühiskond rikub. Luulekogu ,,Kuidas tappa laulurästast" analüüs Põhiteemad: Tallinn (Taanilinn), sürrealistliku sihiseadmega.
Diskursus võib väljenduda järgmistes aspektides: 1.Suulistes ja kirjalikes tekstides; 2.Visuaalides, nt fotodes ja filmides; 3.Mittesõnalises suhtluses, nt zestides ja miimikas. kirjeldatakse keelekasutust, aga ei otsita põhjuseid, miks on just neid vorme on kasutatud. Kategoriseerimine- nähtuste või isikute lahterdamine, osaliste rollide määramine mingi tunnuse alusel. NT: meie-nemad, eestlased- mitteeestlased, esimene ja teine Eesti, korralikud inimesed- asotsiaalid, sallivad- homofoobid, ohver- süüdlane, pooldajad- vastased. Võtmesõnad- NT: demokraatia, e-riik, tasakaalus eelarve, majanduskasv, jätkusuutlik majandus, efektiivne ressursikasutus, infoajastu, kodanikuühiskond, säästlik, mahe toit, puhas loodus. Uudissõnad- ja väljendid- jätkusuutlik, nulltolerants, taaskasutus, sotsiaalmeedia, e-raamat, netipood, internet, masu, tahvelarvuti, luger, paberkandja. Eufemismid- tabuteemade väljendamiseks kasutatakse pehmendavaid väljendeid või peitesõnu
annaabi.ee 
