[10] Paljude mikroobide elutegevusel tekib rohkesti gaasi. Gaasitekitajate mikroobide arengut nimetatakse ka käärimiseks või fermenteerimiseks. Kui mikroob toodab gaasile lisaks vaid ühte põhiprodukti, siis on tegemist homofermentatiivse käärimisega, kui mitut, siis on käärimine heterofermentatiivne. [12] Piimhappebakterid on enamasti homofermentatiivsed, kääritades piimasuhkrust eelkõige piimahapet. Ka suurem osa pärmseeni kääritavad piimasuhkrut homofermentatiivselt etanooliks (etüülalkoholiks) ja süsihappegaasiks. Kolibakterid on tüüpilised heterofermentatiivsed mikroobid, kes võivad toota üheaegselt piim- ja äädikhapet, etanooli jt produkte. [9] 13 Joonis 10. Ensüümi toime skeem: E – ensüüm, S – substraadi (lõhustatava ühendi) molekul, Sa ja Sb – substraadi molekuli lõhustumisel tekkivad ühendid, 1 – ensüümi liitumine
Jogurt ja hapukapsas. Probiootilised bakterid, prebiootikumid, sünbiootikumid. 2 tüüpi piimhappekäärimist: 1) Homofermentatiivne. Heksoosid kataboolitakse glükolüüsirajas. Käärimisproduktiks on ainult piimhape ja isegi gaase ei teki. 2) Heterofermentatiivne. Heksoosid kataboolitakse PPC rajas. Lisas piimhappele moodustub ka teisi produkte. Moodustub ka rohkesti CO2. Kui bakteril töötab nii glükolüüs kui ka PPC rada, siis kääritatakse heksoosid homofermentatiivselt ja pentoosid heterofermentatiivselt. Vastavalt kääsitamistüübile räägitakse ka homo- ja heterofermentatiivsetest piimhappebakteritest. Piimhappebakterid on GP, tavaliselt liikumatud, sahharolüütiliselt aktiivsed, kasutavad laktoosi, galaktoosi, sahharoosi, maltoosi, pentoose, mõned ka tärklist ja on sageli anaboolselt defektsed. Aerotolerantsed anaeroobid. Elevad piimas, taimedel, inimese ja loomade limaskestadel. Nende hulgas on ka patogeene (Streptococcus hulgas).
annaabi.ee 
