Kõrg- ja hiliskeskaeg
Rüütliks saamine-Päritolule lisaks nõuti rüütlilt ka kohast kasvatust, sealhulgas sõjalist
treeningut. Tavaliselt alustas tulevane rüütle 7-aastasekt teenistust paazina mõnes
aadliperekonnas. Umbes 15-aastaselt sai paazist kannupoiss:rüütli relvakandja ja saatja.
Umbes 20-aastaselt löödi noormees rüütliks. Rüütlikslöömise tserenmoonias kombineerusid
kiriklikud ja sõjalised jooned. Viimase öö veeti tulevane rüütel palvetades ja oma relvi
valvates. Hommiul tuletati talle meelde rüütlireeglid, mispeale noormees andis ühele põlvele
laskudes tõotust neist kinni pidada. Lõpuks löödi tulevasele rüütlile mõõgaga lapiti õlale, mis
tähistas tema vastuvõtmist uude seisusesse.
2.Aadli elulaad ja rüütli kultuur
Linnused-Pärast Karl Suure riigi lagunemist hakkasid feodaalid pöörama järjest suuremat
tähelepanu oma elupaiga kindlustamisele. Nii tekkisid linnused, mis ühendasid elamu ja
annaabi.ee 
