Heiti Talvik "Legendaarne"
"(,,Uni").
Rohkelt on looduseteemalisi luuletusi, ning neis väljendatakse tundeid väga
suurejooneliselt. ,,Ääretusest meri sonib unenäguden./ Uduaurust öö ju ronib välja
haiguten". Luuletused tekitavad tunde nagu oleksin ma ise selle sees. Lugedes
luuleridu, tekivad silme ette kujutluspildid ja on kerge nendesse sisse elada. ,,Viiul
nuuksub, viiul vingub,/ süda on nii roid...".
Luuletuse ,,Ärkamine" mõte algab rahulikult, kõik tõesti alles ärkab ja on värske:
,,Hommikudust aurav libises mult loor ärkasin kui raskest unenäost.". Edaspidi on
palju romantilisuse hõngu ja tekib ärkava kevade tunne. Heiti Talvik on suutnud
luuleridades olevate detailidega tekitada suurepärase kujutluspildi. Lugedes sõnu,
tekib tunne, nagu vaataks pildiraamatut: ,,Valgeis pilvis aga ees mul' ujus aed,/ oksilt
õied liuglesid kui lumi."(,,Ärkamine"). Mida lõppu jõudes, seda reaalsemaks ja
selgemaks sõnad ning mõte läheb: ,,Uneuimad ruttu pühi laugelt,/ elu ise viimaks
annaabi.ee 
