Esimesed eestlastest haritlased
veel kui oma juttudega on nad jäänud rahva teadvusse osavate laulikute ja improvisaatoritena.
Eesti sentimentaalse kirjanduse silmapaistev esindaja on J.Fr.Sommer, kirjaniku nimega
Suve Jaan. Kui senini puutusid lugejad kokku tagakiusamistes kindlaks jääva naistetegelasega
(nt Jenoveva), siis Suve Jaan tõi tema kõrvale hädaohtudega võitleva õiglase ennastohverdava
mehe Luige Laose. Suve Jaani luulelooming väärib tunnustust, eriti emotsionaalsed
looduskirjeldused (,,Kewwadine hommiko").
Eesti kirjanduse ajaloos väärib kindlasti mainimist ja tunnustust K.J.Peterson. Tema
looming on uudne, mitmekülgne ja tähendusrikas. Juba gümnaasiumi päevil tegi ta keelealast
kaastööd Rosenplänteri ,,Beiträgele". Ta tõlkis C.Gananderi teose ,,Mythologia Fenninca"
(,,Soome mütoloogia") rootsi keelest saka keelde. Teos ilmus 1822.aastal ,,Beiträges" ja
sellega tõi ta eesti rahvausundisse soome muinasjumalad, pannes aluse meie
pseudomütoloogiale.