Ta läheb elama maale, kus tegeleb antiigi uurimisega ja teeb aiatöid. Kirjutab eepose ,,Aafrika", mis räägib Itaalia suursugusest. Selle eest määratakse ta poeediks. Oma tõekspidamistes näeb ta Itaalia ühendamist. Tegeleb ka Dante uurmisega. 70. aastaselt sureb vanadusse. Tänu temale on säilitatud mõned Cicero kõned. Kõige kõrgemalt hindas ta Cicerod ja Vergilust. Lähtuvalt antiik kirjanike eeskujust vileles sarnaseid zanreid, nt kirjad. Kirjutas omapoolseid kirju Vergiliuse, Homerusele jne. Käsitles ka kaasaja probleeme, lähtudes nendest autoritest. Ta kirjutast oma tööd ladinakeeles. ,,Lägitused" ja ,,Laulude raamat"(,,Canzoniera") on ka tema teosed. Tal oli ambitsioone, ta tahtis saada sama kuulsaks kui antiikluuletajad ja täiustas pidevalt oma lugusid. Ta kirjutas 366 luuletust. Petrarca eripära seisnebki sellest, et suht samast asjast oskab kirjutada väga paljudes erinevates varjundites. Nt Laura pisarates kirjutas neli erinevat sonetti
kolleegidega 1990.a. Siri on peategelane ja pooljumal. „Gilgameš“ eepos. Varaseim vanim kirjapandud eepos 12-tahvliline standardversioon, mis on säilinud 7.sajandist. eesti keelde tõlkis Amar Annus 2010. Gilgamešoli pooljumal. „Mahabharata“ pärineb suulisel traditsioonil. Teadaolev pikim eepos, mis on säilinud. Tuntakse 15.-16.sajandi käsikirjade põhja. „Ilijas“ ja „Odüsseia“ dateeritud 8.saj.eKr. autorsus omistatud laulik Homerusele. „Kalevala“ kokku pani elias Lönnrot 1835-1849. Põhineb karjala eepilistel kangelaslauludel. „Kalevipoeg“ Fr. R. Kreutzwald 1857-1861 muistendite järgi „Peko“ setude eepos laulik Anne Vabarna ja Paulopriit Voolaine koostöö 1927, kuid ilmus 1995 46. Ava eepose “Kalevala” kangelaste Ilmarise ja Väinämöise mütoloogilist tausta. Väinämöinen. Ilmaneitsi laskub merre, kus ta tuule ja vee poolt rasedaks tehtuna saab vee emaks
annaabi.ee 
