Vähid
ehitusega vähid. Tuntumad nendest on kümnejalalised. Nende tuntum esindaja on
magevetes elav jõevähk. [4]
Vähkide kehaehitus
Suuruse ja kehakuju poolest on vähid küllaltki erinevad, kuid neil on ka ühiseid
tunnuseid. Neil kõigil on välistoes, mida nad kasvamise käigus aeg-ajalt vahetavad. Neil on
kaks paari tundlaid ning enamikul ka liitsilmad. Tavaliselt hingavad vähid jalgade alusel
asuvate lõpustega. Osal liikidel on ujumisjalad. Jõevähil, homaaridel ja krabidel on
käigujalad, mille esimene paar lõpeb võimsate sõrgadega. [6]
Vähkide vereringe
Vähkide vereringesüsteem on avatud nagu teistelgi lülijalgsetel. Veri liigubsüdamest
lähtuvates veresoontes ja kehaõõnes. Südamest juhivad veresooned sinakasrohelised vere
kõikidesse keha osadesse. Sealt liigub hapnikuvaene veri esmalt lõpustesse, kus rikastub
hapnikuga, ja seejärel jõuab uuesti tagasi südamesse. [6]
Vähkide närvisüsteem
annaabi.ee 
