.............................................................................. 8 Rakendused................................................................................................................ 9 Kokkuvõte................................................................................................................. 10 Kasutatud kirjandus.................................................................................................. 11 Sissejuhatus Eesti Entsüklopeedia kirjeldab holograafiat kui optilist menetlust esemete ruumiliste kujutiste salvestamiseks ja nähtavaks muutmiseks. Erinevalt fotost on holograafiline kujutis ruumiline, seda saab vaadelda mitmest küljest ning näha esiplaanil olevate esemete taha. Hologramm on aga holografeerimise tulemusena valgussalvestil (nt vastaval fotoplaadil) saadav interferentsipilt. Käesolev referaat annab ülevaate hologrammi ajaloost, kasutusvõimalustest ja arengusuundadest selles vallas. Holograafia
plaati valgustatakse vaatlejapoolsest küljest. Nad on harilikult ühevärvilised ja edastavad kujutatava detaile hästi. Turvamärgised Turvamärgistel ja trükistes on reljeefhologrammid. Nad on pressitud peegeldavasse kilesse ja neid valgustatakse esiküljelt Holograafia rakendus Lai kasutusväli teadustöös ja tehnikaobjektide testimisel. Lendurikabiini seadmetes, mis otsekui tõstavad mõõteriistad piloodi vaatevälja. Kauplusekassade vöötkoodlugejad. Holograafiat kasutatakse üha enam ka kunstis ja meelelahutuses. Holograafilised turvamärgiseid eelistatakse teistele, sest neid on raske võltsida. Holograafia kunstis ja meelelahutuses Paljudes muuseumides ja Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks galeriides kogu maailmas võib Teine tase leida hologramme, sest tihti ei Kolmas tase panda päris esemeid Neljas tase
= k x A , lained on sel juhul samas faasis. Valguslained nõrgendavad üksteist suundades, kus on täidetud tingimus (kolmnurk) = (2k + 1) A / 2 = (k + 0,5) A, laine on sel juhul vastasfaasis. 9. Kus ja milleks kasutatakse interferentsi ja difraktsiooninähtusi? Interferentsi selgendavad katted fotoaparaadi objektiivis, Newtoni rõngas optikatööstuses läätsede kvaliteedi kontrollimiseks, interferomeetreid mitteoptiliste suuruste mõõtmiseks, holograafiat hologrammide valmisatamiseks fotokunstis. Difraktsiooni difraktsioonvõre valmistamisel nt. Liitvalguse koostise uurimiseks, optiliste riistade lahutusvõime: valguslinete difraktsioon teleskoobi objektiivi raamil. 10. Sõnasta valguse murdumise seadus. (def., joonis, valem) Langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on kahe antud keskkonna jaoks jääv suurus. n = sinL / sinB n = murdumisnäitaja 11. Mis on suhteline ja absoluutne murdumisnäitaja?
18 informatsiooni koguhulk on hoopis ulatuslikum kui tavaline foto iial anda suudaks. Hologramm sisaldab peale intensiivuste veel ju informatsiooni difrageerunud valguskiirte faaside kohta. Faasierinevused aga etendavad interferentspildi moodustumisel niisama tähtsat osa kui intensiivsuse erinevused. Hologramm võimaldab rekonstrueerida objekti ruumilist kujutist. Holograafiat rakendatakse väikestest detailidest kujutiste tegemisel, võnkuvate plaatide uurimisel.28 28 KÄÄMBRE, H., Laseri raamat, 1978, lk 180-185 19 KOKKUVÕTE Uurimistöö käigus selgus et lasertehnoloogia näol on tegemist küllaltki vana tehnoloogiaga, mida on arendatud juba pikka aega. Aja möödudes on laserid muutunud palju ökonoomsemaks ja nende mõõtmed on oluliselt vähenendu
Ometi on tähtis tõdeda, et selles interferentsiribade mustris kätkeva informatsiooni koguhulk on hoopis ulatuslikum kui tavaline foto iial anda suudaks. Hologramm sisaldab peale intensiivuste veel ju informatsiooni difrageerunud valguskiirte faaside kohta. Faasierinevused aga etendavad interferentspildi moodustumisel niisama tähtsat osa kui intensiivsuse erinevused. Hologramm võimaldab rekonstrueerida objekti ruumilist kujutist. Holograafiat rakendatakse väikestest detailidest kujutiste tegemisel, võnkuvate plaatide uurimisel. Ardo Laur Pööratud jaotus Aatom koosneb tuumast ja selle ümber statsionaarsetel orbiitidel ringlevatest elektronidest, ilma et elektronid seejuures energiat kiirgaksid. Tavalises, ergastamata aatomis ringleb välimine elektron oma madalaimal statsionaarsel orbiidil.
annaabi.ee 
