Antiikaja usund
Ohvrirituaalile järgneb pidusöök, ühine söömaaeg, kus liha jagamine peegeldab ja
kinnitab ühiskondlikku hierarhiat paremad osad antakse riigiametnikele, preestritele ja
silmapaistvatele kodanikele. Ohvritoomine ja järgnev pidusöök toimuvad tavaliselt
suuremate pidustuste raames. (Vernant 2001: 275)
Allilma jõude austati tavaliselt ööpimeduses, kusjuures ei püstitatud kõigile nähtavat
altarit, vaid ohverdati paljal maapinnal. Tavaliselt toodi põletusohver (holocaustos), st
ohvrilooma keha põletati täielikult, nii et ei jäänud järele söödavaid osi, mida võinuks
kasutada ühisel pidusöögil. Kokkuvõttes on siin tegemist pigem apotroopilise
(eemaletõrjuva) rituaaliga, halva needmise või eemalesuunamisega, kui kontakti ja
harmoonilise lepitusega inimeste ja neid kaitsva jumaluse vahel. (Vernant 2001: 275-276)
Jumalaid lepitav rituaal koosnes eelkõige pühendusohvrist, mida saatis jumaluse
hüüdmine ja palve
annaabi.ee 
