Kuigi Doyle´i esimesed jutustused ei olnud edukad, saavutas tema esimene Sherlock Holmesi romaan "Etüüd punases" jalamaid edu. Holmesi prototüübina kasutas Doyle üht oma õppejõudu, dr. Joseph Belli. Bell ei olnud silmapaistev mitte üksnes oma patsientide haiguste diagnoosimises, vaid ka nende välimuse, tausta ja kommete põhjal nende kohta järelduste tegemises. Belli tähelepanuväärse vaatlus- ja järeldamise oskuse kandis Doyle üle Sherlock Holmesile ning tänu sellele suudab kuulus detektiiv noppida oma klientide kummalistest, salapärastest ja sageli absurdsetest lugudest välja vajaliku info. Sherlock Holmes tegutses koos oma sõbra ja abilise dr. John Watsoniga kokku 66 jutustuses ja neljas romaanis. Doyle suri 71-aastaselt 7.juulil 1930.aastal.
Baskerville'ide koer A. Conan Doyle teos Baskerville'ide koer algab Sir Charles Baskerville'ga, kes on oma sajanditevanuses mõisas salapäraselt surnud ning tema pärija Henry, kes on kuulnud legendi suguvõsa läbi sajandite jälitavast koerast, kutsub asja uurima Londoni kuulsaima detektiivi Sherlock Holmesi. Kuna tegu on huvitava juhtumiga, alustab Sherlock Holmes uurimist. Alustuseks saadab ta doktor Watsoni Baskerville Halli, kes annab Holmesile teada, mida on teada saanud. Esimeses kirjas on juttu nõmmele põgenenud sunnitöölisest, miss Stampletonist ja tema vennast, Charles Baskerville surmapaigast, doktor Mortimerist ja ka Barrymore'idest. Järgmises kirjas on sündmusi veel rohkem, näiteks jälitasid Henry ja Watson mr. Barrymore'i nõmmele, kus ta viis põgenenud sunnitöölisele süüa ning Watson sai teada, et see sunnitööline on mrs. Barrymore'i vend. Järgmiseks huvitavaks
annaabi.ee 
