Faagiteraapia
Bakterite massilisel hävitamisel in vivo on oht, et bakteris olevad toksiinid pääsevad rakust välja,
hakkavad kuhjuma organismi ning põhjustavad seal põletikke. Selle vältimiseks on üritatud
geneetiliselt muuta faage nii, et nad ei hakkaks kiirelt replitseeruma infektsioonisaiti jõudes ning
ei lüüsiks liiga kiirelt rakke. Selleks on faagi genoomidest välja lõigatud eksportvalke
kodeerivaid geene või sisestatud restriktaase ja holineid ekspresseerivaid geene (Nobrega et al.,
2015). Holinid on väikesed membraanivalgud, mis akumuleeruvad rakumembraanis. Nende
geenidesse on programmeeritud täpne aeg, millal nad muudavad rakumembraani läbitavaks
endolüsiinidele. Endolüsiinide toimel toimub mureiini lagundamine ning selle tagajärjel rakk
lüüsub. Seega holinite abil on võimalik infektsiooni aega pikendada ning vältida bakterirakkude
massilist lüüsumist (Wang et al., 2000).
Faage jaotatakse kahte gruppi, sõltuvalt nende elutsüklitest peale bakterirakku sisenemist. Ühel
annaabi.ee 
