Eesti majandus 20. sajandil
Rahvasteliidu abiga saadi Inglise pankadelt 28 milj. kroonine
välislaen.
1.jaanuarist 1928 kehtis uue rahaühikuna kroon (=100 marka),
seoti Rootsi krooniga.
Rahareformiga paralleelselt teostati Eesti Panga reform. Eesti
Pank muudeti aktsiapangaks valitsuse aktsiate müümise teel.
Panga nõukogus olid esindatud:
· tööstuse, kaubanduse
· põllumajanduse ja ühistegevuse
· tööliste esindajad
Eesti Pangal keelati:
· kaubelda ja osa võtta ettevõtlusest
· maksta kasvikut hoiusummadelt
· anda riigile laenu üle 1/6 jooksva eelarve tulusummast
· anda laene kinnisvara tagatisel
Laenud jaotati kolme rühma:
· pikaajalised (A liik)
· uuele põhikirjale mittevastavad (B liik)
· põhikirjale vastavad (C liik)
1933.a. II kvartalis toimus rahavääringu 33 %-line
devalveerimine.
Tõus panganduses algas 1933.a. lõpul. Sõja puhkemisega
1939.a.algas hoiuste äravool.
Iseseisvuse esimestel aastatel etendas riiklik finantseerimine
olulist osa. Krediite kasutati:
annaabi.ee 
